Digiriigi häkaton, mis see on ja miks seda vaja?

Eesti kui digiriigi maine on teada paljudele välismaalastele ja e-riigi teenuste kasutamise mugavust tunnetab enamik Eestis elavaid inimesi igapäevaselt. Tagamaks jätkuvalt Eesti kui innovaatilise ja progressiivse riigi kuvandit, tuleb teemaga teadlikult edasi tegeleda ning arendada uuenduslikke lahendusi. Üks võimalus, kuidas meie digiriiki pidevalt kaasajastada, on korraldada erinevaid häkatone.
Digiriigi häkatonide ürituste sari on ellu kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2018 aasta lõpus, mil leidis aset esimene samanimeline üritus.
Digiriigi häkaton on mõeldud avalikule ja erasektorile. Usume, et koostöö juba protsessi algusfaasis loob lisandväärtust ja võib viia kiirete, uuenduslike ning toimivate lahendusteni.
Ürituse raames soovime leida avaliku sektori probleemidele sobivaid IKT-lahendusi ja luua ürituse jooksul ideedest „klikitav prototüüp“ ning võimalusel reaalselt töötav lahendus või miks mitte ka valmis toode. Eesmärk on saada värskeid ideid ning esialgseid lahendusi, millega arvestada riigis uute lahenduste loomisel.

MEESKOND

Meeskonda võib kuuluda kuni viis liiget. Osalema on oodatud ettevõtted ja ülikoolid. Registreerimine toimub meeskonnana, saates meil allan.allmere@mkm.ee või täites vormi siin registreerimine

48 TUNDI

Üritus algab kolmapäeval, kus toimub probleemide tutvustus ja meeskondadel on võimalus valida sobiv väljakutse.

PROBLEEMID

Riigi poolseid probleeme tutvustavad avalikusektori esindajad, kes pakuvad meeskondadele tuge terve ürituse vältel.

Ürituse algab kolmapäeval, 29.05.2019, kus kõik osalejad kuulevad esimest korda probleemidest, mida avalik sektor on välja pakkunud ja millele otsitakse lahendust 48 tunniga.

Ajakava

Kolmapäev, 29 mai
14:30 Registreerumine, kohv-ja kerge suupiste
15:00 Avasõnad- Siim Sikkut (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler)
15:10 Avasõnad- Priit Salumaa (Garage48)
15:40 Ideede esitlemine 90-sekundilise pitchi formaadis
16:15 Kohvipaus
16:30 Ideede esitlemine jätkub
17:30 Tiimid valivad probleemi
18:30 Töö algab
* Uksed avatud kogu öö, aga vajadusel võib ka puhkama minna.
Neljapäev, 30 mai 
9:00 Hommikusöök. Töö jätkub
10:00 I kontrollpunkt
10:30 Mentorite ringkäik
13:00 Lõuna
13:45 Tootearendus jätkub
16:30 II kontrollpunkt
19:00 Õhtusöök
* Uksed avatud kogu öö, aga vajadusel võib ka puhkama minna.
Reede, 31 mai
9:00 Hommikusöök. Töö jätkub
10:00 III kontrollpunkt
11:00 Pitchi harjutamine
13:00 Lõuna
14:00 Pitch koos toote-demoga
14:30 Kohvipaus koos suupistetega
15:30 Lõpupitchid ja tooteesitlus, live lõpuüritusest
17:30 Võitjate väljakuulutamine
18:00- Afterparty & cake

Mis toimub?

Ürituse stardipauk antakse kolmapäeval, 29.05.2019 kell 15, kus riigiasutuste esindajad pitchivad osalevatele tiimidele oma challengeid, millele asutakse lahendust otsima.
Seega erinevatelt tavalistest häkatonidest, ei pea sinu tiim ideed ise kaasa võtma.
Kõik meeskonnad valivad väljapakutud ideede seast endale meelepärase probleemi, mida 48h jooksul lahendama asuda. Riigiasutuste esindajad ja ideede omanikud jäävad kogu häkatoni vältel meeskondadele oma nõu, andmete või muu sisendiga toeks. Üritus toimub nädala sees, mis tähendab, et vajadusel saab lahenduste valideerimisel abi kogu avalikult sektorilt. 

Keda me otsime?

Ootame osalema Eesti (IT)ettevõtteid ja/või asutusi, kes sooviksid lahendada digiriigi väljakutseid. Optimaalne ettevõtete või ülikoolide poolt välja pandud meeskond on 4-6-liikmeline (front-end ja back-end arendaja, analüütik, UX/UI disainer, arhitekt ning team-lead). 

Mida me pakume?

Nagu alati, ei pea Sina ja Sinu meeskond 48 tunni  jooksul muretsema, kas tuba on soe ja toit laual – hoolitseme, et su kõht oleks täis ning oma suurepärased ruumid Telliskivi Loomelinnakus annab meie käsutusse Superangel’i  Palo Alto Club (Telliskivi 60a, Tallinn).
Ideede arendustele ja lahendustele aitavad kaasa avaliku sektori eksperdid ning Garage48 andekad, toetavad ja “kastist välja mõtlevad” mentorid.
Oleme kindlad, et lahkud häkatonilt hea tuju, suure hulga uute kontaktide, ning inspireerivate ideedega! Ja mis peamine – hea lahenduse korral on alati võimalus, et probleemi püstitanud riigiasutusega sünnib sellest koostöö ning järgmine Eesti edulugu.

Meeskondade registreerimine

Ettevõtjad ei pea olema varasemalt riigiga koostööd teinud, oluline on meeskonna tugev kompetents mõelda välja nutikalt toimiv lahendus ning pakkuda seda kasutajasõbralikus vormis. See on ka võimalus alustada või süvendada koostööd erinevate riigiasutustega.
powered by Typeform

Osalejad

Hetkeseisuga on häkatonile tulemas Creditinfo , ReachU, CGI, Nortal, Microsoft + Solita , Montonio, Guardtime , Testreel, Knew, Atea, Elisa, Progmatic, Codeborne.

PROBLEEMIPÜSTITUSED

1. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Kuidas kaasata avalikust hoonete ja rajatiste kavandamise/planeerimise protsessi kasutades 3D kaarti? Keskkond riigi hoonestatud kinnisvaraportfelli plaani koostamiseks.

Hoonete ja rajatiste kavandamine/planeerimine on protsess, mis mõjutab pikaajaliselt meie avaliku ruumi arengut. Selles protsessis on tähtis roll avalikul sektoril, et tagada võimalus kõigil osalistel kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Arvamuse avaldamine ja tagasiside andmine on tihti kohmakas protseduur, mis võtab palju aega ja on igas omavalitsuses erinev. Mitmetele juhtudel ei ole ka kavandatav ruumimuudatus tagasiside andjatele piisavalt selge või arusaadav ning vastuolud ilmnevad alles projekteerimise või ehituse etapis. Muudatuste tegemine hilisemates etappides on aga kordades kulukam kavandamisest. 

2. Rahandusministeerium

Kuidas tekitada kuluefektiivne lahendus kinnisvara portfoolio plaani koostamiseks ja haldamiseks?

Puudub kuluefektiivne lahendus kinnisvara portfelli plaani koostamiseks ja haldamiseks. See takistab riigil parimate kinnisvaraotsuste tegemist ja nende elluviimist. Riigi kinnisvaraportfelli plaan juhib 4,5 miljardit eurot, ca 3400 objekti, 2,2 miljonit m2. Hoonete kasutajaid on ca 30 000, plaani koostamisega vahetult kokkupuutuvaid töötajaid ca 350.
Tänased plaanid on algtasemel, excelis ja ressursimahukad ca 15 000 töötundi aastas.

3. Riigi Infosüsteemi Amet

Luua rakendus, mis viiks kõik soodustust pakkuvad kliendikaardid ID-kaardi põhiseks.

Leidub liiga palju erinevat soodustust pakkuvaid kliendikaarte, mida peab kaasas kandma. Samuti puudub igasugune info soodustustest, mida kliendikaardid pakuvad. Soov on luua lahendus “Minu kliendikaardid”, mis toimuks ID-kaardi põhiselt preemiasüsteemidega liitumiseks ning liikmelisuse haldamiseks.

4. Justiitsministeerium (koostöös SKA, RP ja SiMiga)

Puudub ühtne platvorm, mis pakub perevägivalla ohvrile ühest kohast kiiret juurdepääsu ohvri asukohapõhiselt teenustele ning võimalusel otseühenduse kriisiabi või häirekeskusega.

Suur osa perevägivallast jääb varjatuks ega jõua politsei ja abi pakkuvate asutuste vaatevälja. Ohvrid ei julge pereringis toimunud vägivallast teatada ja ohvri lähedased ei oska kannatanut aidata. Abistavad teenused, sh ka veebiteenused on küll olemas, kuid info on killustunud ja erinevatel veebilehtedel laiali. Vägivallakuritegude menetlustest suur osa sumbub, kuna napib tõendeid või tunnistusest loobutakse hirmu tõttu. Ka puudub kohene võimalus teavitada politseid, kui rikutud on lähenemiskeeldu. Vaja on lahendust, mis võimaldab ohvril turvaliselt pidada vägivalla kohta logiraamatut koos tõendite (sõnumid, pildid, helifailid) talletamise võimalusega.

5Töötukassa

Töötukassa teenuste automatiseerimine ja paberivabaks muutmine.

Töötukassa teenuseid kasutab igas kuus tuhandeid inimesi, kes kinnitavad oma osavõtu allkirjaga paberil. Teenusepakkujad saadavad osavõtulehed (ca 100 000 tk aastas) postiga töötukassasse, kus andmed sisestatakse käsitsi infosüsteemi. Protsessi käigus tekib palju paberit, postikulu, ajakulu ja tuleb teha rutiinset käsitööd. Olukorra muutmiseks on vaja luua lahendus, millega teenuste kasutamise andmed tekiksid ja säiliksid elektroonilisel kujul.

6. Statistikaamet

Küsimustiku tegemise automatiseerimine ja visualiseerimine.

Statistikaameti küsimustike tegemine on valdavalt käsitöö – copy-paste ühest andmetüübist teise. Töö automatiseerimine võimaldab vältida vigu ja hoiab kokku aega.Vaja on alogritmi, mis teeb Exceli andmetest automaatselt küsimustiku (sobiva XML-faili) ja esitab selle inimloetaval kujul.

7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Avaliku sektori personaalsed sõnumid eestimaalastele läbi DigiTV.

Paljud inimesed ei kasuta endiselt e-kanaleid teavituste saamiseks, samas on internetiga varustatud 90,5% ja DigiTV võimalused on ca 90% leibkondadest. Pilootprojektis on nõus osalema Kultuuriministeerium ja ERR. Viimasel on olemas äppide näol tehnoloogia, mille vahendusel sõnumeid TVsse edastada ja Kultuuriministeeriumil on kultuurisündmuste ja terviseradade külastusinfo, mida saaks piloteerida. Piloodi õnnestumisel on võimalik toodet rakendada ka teiste teenuste jaoks (juhiloa aegumine, tehnoülevaatus, arstiaeg jne).

8. Eesti Kultuurkapital

Kultuuri- ja sporditoetuste andmete avalikustamine.

Riigis puudub võimekus analüüsida ja võrrelda kultuuri- ja sporditoetuste andmeid ning rahastuse mõju nendes valdkondades. Tihti kajastuvad eraldusotsused erinevate rahajagajate üksikdokumentides, kust tuleb vajalikud andmed analüüsimiseks välja otsida. Tegemist on ajamahuka tööga, millega võivad tekkida kvaliteedi probleemid. Lisaks puudub kontroll, kes ja mida valdkonnas täpselt toetab ning kui palju jagavad toetusi erinevad rahastajad. See võib omakorda süvendada kultuuri- ja spordivaldkondade ebavõrdset kohtlemist. Puudub lahendus, kuhu need andmed koonduksid ning kus neid saaks masintöödeldaval või päritaval kujul kasutada.

9. Politsei- ja Piirivalveamet

Telefonirakendus ja arvutiplatvorm otsingu -ja päästetööde vabatahtlikele.

Puudub lihtne võimalus selleks, et vabatahtlikke päästjaid operatiivselt otsingule kutsuda või valmisolekusse panna ning selle põhjal ressurssi adekvaatselt hinnata. Olemas on mitmeid platvorme, kuid need ei koonda endas ajakohast infot, samuti puudub kasutusmugavus. Lihtne rakendus aitaks saada ressursside olemasolust ja paiknemisest hea ülevaate. Rakenduses peab olema ka mere- ja maismaakaart, mis võimaldaks asukohta määrata ning päästjaile ülesandeid ette anda. Telefonirakendust peab toetama arvutiplatvorm, mis peaks tulevikus suhestuma Politsei- ja Piirivalveameti riigipiiri valve korraldamise infosüsteemiga.

10. Politsei- ja Piirivalveamet

Viisakleebise valmimise teavitus.

Politsei- ja Piirivalveamet on viisaregistri peakasutaja alates märtsist 2019. Kahjuks pole varasemalt mõeldud lahendusele, kuidas inimene saaks teavituse viisakleebise valmimisest. Hetkel on viisakleebise valmimise teavitusega seotud protsess manuaalne ja ajamahukas, millega pole rahul ei kliendid ega ametnikud. Samuti jääb alati võimalus inimlikeks eksimusteks, mis pikendab viisataotlemise protsessi veelgi. Pikkade ootejärjekordade vältimiseks, ametnike koormuse vähendamiseks ning viisataotlemis protsessi kiirendamiseks, oleks selline teenus asendamatu. Tehnilise toe ja õigusloome poole pealt on abiks Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus (SMIT) ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud.

11. Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA)

Masintöödeldava/digitaliseeritud semantilise/õppekava teenus.

Õppekavaveeb http://oppekava.innove.ee koondab teavet erinevate riiklike õppekavade (RÕK) kohta, kus käsitatakse õppimist väljundipõhiselt (mida õppur iga kursuse või kooliastme lõpuks peab teadma ja oskama). Nende õpiväljundite alusel toimib ka riiklik hindamine. Info on esitatud nii, et erinevate õppekavade õppesisu ja õpiväljundeid mugavalt võrrelda ei saa. Samuti esineb infoesitluses veel teisigi vigu, mis muudavad õppekavade koostamise ja lugemise ajamahukaks protsessiks. Käesoleva häkatoni skoobis on 4 RÕKi. Häkatoni tulemusena on plaanis osa protsessist automatiseerida ja nutikamaks muuta.

12. Vabariigi Presidendi Kantselei

Ürituste planeerimise e-lahendus.

Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab palju üritusi: välisvisiidid, vastuvõtud, konverentsid jne. Nende ürituste korraldamisele kulub palju aega ja ressursse. Ürituste planeerimine toimub siiani manuaalselt (Excel, paber). Tööprotsesside hulka kuulub muuhulgas laua- ja istumisplaanide koostamine, nimekirjade ja teenuste haldamine, checklisti kontroll, eelarve planeerimine, külaliste registreerimine, toidupiirangud, erivajadused jne. Paranduste tegemine on keeruline ja ajamahukas ning ürituse manuaalsel planeerimisel tekib tahes tahtmata vigu, mille õigeaegne tuvastamine on keeruline.

13.  Haigekassa

Ravimitega seotud info ja tegevused inimesele kasutajamugavaks.

Inimesed saavad retseptiandmeid vaadata portaalidest digilugu.ee ja riik.ee, aga seda võimalust kasutatakse vähe. Mõlemad keskkonnad on passiivsed (info vaatamine) ja ei paku lisandväärtust. Haigekassa otsib lihtsat ja kasutajasõbralikku lahendust rakendusele, mis võimaldaks kuvada inimesele ülevaatliku info tema retseptiravimitest ning mis pakuks inimesele peamisi retseptidega seotud funktsionaalsusi nagu retseptide pikendamine, meeldetuletused ja teavitused.

14. Tervise Arengu Instituut

Uimastite üledooside ja mürgistuste ennetamine – kahjude vähendamine.

Eesmärk on saada kahjude vähendamise rakenduse prototüüp, mis aitaks jagada operatiivset infot turule ilmunud ohtliku koostisega narkootiliste ainete kohta (ametlikud kanalid, nt politsei; kasutajalt kasutajale) ning seeläbi ennetada nende ainete tarvitamisel tekkivaid terviseprobleeme sh mürgistusi ning surmaga lõppevaid üledoose. Samuti peaks see sisaldama infot abi saamise võimalustest, muuhulgas kahjude vähendamise bussi asukoha kohta ning naloksooni (ravim, mis võib üledoosi korral päästa inimese elu) kiireks tellimiseks hädaolukorras. Võimalusel võiks rakendus olla seotud narko.ee-ga, kuhu tekiks usaldusväärne operatiivse info voog.

15. Maanteeamet

Liiklusõnnetuste prognoosimudel.

Projekti kaasatud ametiasutused koguvad hulgaliselt andmeid, mida analüüsitakse kitsas raamistikus ning teineteisest eraldi. Andmeid kasutatud eelkõige olukorda kirjeldavas rollis, kuid prognoosi (ennetus)mudeli rakendumisel lisandub projektiga seotud partneritele täiendav analüüsivõimekus. Varem ei ole Eestis liiklusohutuse olukorda nii süsteemselt analüüsitud, mis omakorda on pärssinud vastavate andmete rakendamist planeerimis- ja otsustusprotsessides. Soov on optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist, vähendada liiklusõnnetustest ühiskonnale tekitatud kulusid, ennetada võimalikke kahjusid ja tõsta avalike teenuste planeerimiskvaliteeti.

16. SA Innove

Interaktiivne haridusasutusepõhine tagasiside kasvu- ja õpikeskkonnaga rahulolu kohta.

Haridusasutused saavad peale iga-aastaseid riiklike rahuloluküsitlusi personaalsed tulemuste raportid. Raportiga antakse lasteaiale objektiivset ja võrreldavat tagasisidet (õpetajatelt ja lapsevanematelt) rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutatakse lasteaia tulemusi riigi keskmiste tulemustega. Haridusasutusele antav tagasisideraport on väga mahukas ja sisaldab ülevaadet 20-30 erineva aspekti kohta. See on liiga keeruline ja nõuab haridusasutuse juhilt palju aega ja süvenemist, et aru saada, kus on asutuse arengukohad. Tihti jääb tagasiside kasutamata, sest sellest on keeruline olulist ja edasiviivat informatsiooni välja sõeluda.

17. Sotsiaalministeerium 

IT-lahendus avaliku sektori uurimisvajaduste ja tudengite jooksvaks, paindlikuks kokkuviimiseks.

Tudengid otsivad pidevalt uurimist vajavaid teemasid, nii bakalaureuse- kui magistritöödeks, aga ka muuks õppetööks. Uurimistööks võivad anda sisendi ministeeriumid või pöördutakse erinevate teemade osas konkreetsete osakondade juurde. Kui eksisteeriks platvorm, kus reaalset uurimist vajavad teemad saaks kokku viia uurimustööde kirjutajatega, oleks see võit mõlemale poolele.

Mentorid

Korraldajad

Digiriigi häkk annab riigiasutustele kogemust, kuidas väga hea kasutajakogemusega ja uudseid e-riigi lahendusi luua –lühikese ajaga, kuid kestva hankeprotsessita. Ettevõtted saavad enda võimeid näidata, uusi tulevasi kliente püüda või suisa esimest korda riigiga koostööd proovida.
Siim Sikkut
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
Häkaton oli meile just õige koht ja formaat, kus leida valdkonda puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks erasektorist kaasamõtlejaid. Intensiivselt koos töötades tulid lahendused kiiremini ning neid sai kohe testida.
Mariliis Tilk
Sotsiaalkindlustusamet
Digiriigi häkaton on tarkvarafirma jaoks kindlasti kasulik ettevõtmine. Lisaks tiimi proovile panemisele, saab luua otsekontakte riigiasutuste inimestega, kellega muidu kohtutaks vaid formaalse riigihanke käigus. Vähemtähtis ei ole ka see, et saime võimaluse Eesti elu ja digiteenuste arengule õla alla panna.
Anders Abel
Net Group

Meenutus: Digiriigi häkaton #1